Šiauliai rajoon (Šiaulių rajonas)
Rajoonis on 11 omavalitsust, selle pindala on 1807 km2 ja elanike arv oli 2014. aastal 42 217 inimest. Halduskeskuseks on Šiauliai, mis aga rajooni koosseisu ei kuulu.
Rajoon moodustati 1953. aastal. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: Bubiai, Ginkūnai, Gruzdžiai, Kairiai, Kuršėnai, Kužiai, Meškuičiai, Raudėnai, Šakyna ja Šiauliai maavald. Omaette omavalitsuse moodustab veel Kuršėnai linn.
Šiauliai rajooni omavalitsused
Suurim asula on Kuršėnai (11 593 inimest). Lisaks asuvad rajoonis Bazilionai, Gruzdžiai, Kairiai, Kurtuvėnai, Kužiai, Meškuičiai ja Šakyna alev. 2011. aasta seisuga oli elanikest 96,97% leedulasi, 1,87% venelasi, 0,15% ukrainlasi, 0,12% mustlasi, 0,12% poolakaid, 0,11% valgevenelasi, 0,07% lätlasi, 0,03% sakslasi ja 0,56% oli teistest rahvustest.
Rajooni tähtsamad jõed on põhjaosas voolav Venta jõgi ning selle lisajõed Žižma ja Ringuva, samuti Dubysa ja Svēte. Kõrgeim koht (161 meetrit) asub Blužgalise külas, madalaim koht (82 meetrit) aga Šakyna lähistel.
Šiauliai rajooni territooriumile jäävad osaliselt Venta regionaalpark ja Kurtuvėnai regionaalpark.
Kaart - Šiauliai rajoon (Šiaulių rajonas)
Kaart
Maa (piirkond) - Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu lipp |
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
PL | Poola keel (Polish language) |
RU | Vene keel (Russian language) |